Gumball 3000 asutas endine Briti võidusõitja, disainer ja ettevõtja Maximillion Cooper aastal 1999 ideega ühendada autod, muusika, mood, meelelahutus ja luua tuleviku popkultuuri elustiili bränd. Nimetus Gumball tuleb Andy Warholi kirjeldusest, kuidas publik närib ja sülitab välja popkultuuri nagu närimiskummi. 3000 on Cooperi vihje tulevikule.

Esimesele retkele kutsus Cooper oma staaridest sõbrad ja juba paari aastaga muutus ralli rahvusvaheliseks meediamagnetiks ja omaette brändiks. Vanity Fair on nimetanud Gumball 3000 „kõige rokenrollimaks autoralliks üldse“ ning tänaseks on esialgsest underground rallist kasvanud globaalne meelelahutuskontsern.

Iga-aastane ralli on muutunud nädalaseks festivaliks, mida aitavad korraldada vastuvõtvad linnad. Tele- ja online publik on kasvanud üle 60 miljoni vaatajani rohkem kui 100 riigis. Elustiiliralli saab teoks Battery energiajoogi toetusel, mille edasimüüja Eestis on Saku Õlletehas.
 
“Gumball 3000 osalejad järgivad alati kiiruspiiranguid ja sõiduohutust,” lubavad Gumball 3000 korraldajad.
 
15. aastapäeva puhul asutati Gumball 3000 fond, mis kasutab varasemate sõitjate jõukust ja mõju, et toetada kitsastest oludest pärit noori hariduse ja infrastruktuuriprojektide kaudu.

Sotsiaalprojekti luguteater "Nooreks olemise tuju" juhendajad räägivad projekti olemusest ja põhjustest, soovijad saavad end registreerida suvel toimuvatesse töötubadesse.
Ei saa selgi laadal ilma hea laulu ja tantsuta. Kalamaja Baltica festivali eestvedajad tutvustavad juulis toimuvat folkloorifestivali ning 6. juulil Kultuurikatla Aias toimuva festivalipäeva tegevusi.
Rohelist mõtteviisi järgiva sündmuse looja Ingrid Helena Pajo tutvustab Kirbuturu festivali. Suve jooksul kerkib Kultuurikatla Aeda kirbuturg koos minifestivaliga, kus soovijad võivad oma kasutatud riideid müüa ja osta või lihtsalt uuskasutuseks ära anda. Projekti eestvedaja ja noor disainer Ingrid Helena Pajo esitleb sündmuse ajal oma taaskasutusriietest loodud rõivakollektsiooni.

Jalgrattaprojekt Velonaut avab oma töökoja uksed laadalistele ning laseb uudistama rattaparanduse võlumaale, kus vanast rattast tehakse uus ja hästitöötav stiilne sõiduvahend aastateks. Laadapäeval avatakse Velonaudi pop-up tasuta rattalaenutus, mille motoks on „võta, sõida, aga too tagasi“. Suve jooksul tehakse Velonaudis peale parandutööde ka jalgrataste restaureerimise ja disaini töötube ja rattaparanduse koolitusi.
TÜ Viljandi Kultuurikadeemia näitekunsti tudengid toovad augustis Kultuurikatla Aia programmi lavastuse „Rublik“, laadapäeval aga üllatavad publikut eksperimentaalse laadaprojektiga „Rubliku taaderant“.

Kultuurikatla Aia teatrisuve avab 29. mail Von Krahli noortelavastus. Laadal on Von Krahli teatri lavastuse "13" trupp kohal ning kaupleb igasuguse põneva kraamiga, mida kuskilt mujalt osta ei saa.
Kell viis õhtul avame vaba lava „Minuminutid“. Esimesed esinejad on registreerunud ja oodata on põnevat esitlust. Vaba lava on kogu suve avatud ala, kus saab oma mõtteid ja ideid esitleda. Vaba lava esinemisoovidest palume ette teatada.
Õhtu lõpetab mõnus muusika, kino ja lõkkeõhtu. Avatud on pop-up kohvik, mis jääb lahti ka järgnevatel päevadel Aia lahtioleku aegadel. Kultuurikatla Aed tänab oma toetajaid - aia- ja kodutarvete maaletoojat Fiskarsit ja Akzo Nobel Baltic ASi, kelle toetusel saadud töövahenditega aeda korrastame.

Kultuurikatla Aed on avatud iga päev kell 10–23, aadressil Kalasadama 6, Tallinn.
Asukoht Linnahalli ja Disainimaja vahelisel Kultuurikilomeetri lõigul asuva müüri taga.
Transport: trammid nr 1 ja 2; buss nr 3, peatus „Linnahall”.
Lisainfo: FB KultuurikatlaAed

Vaba lava registreerimine tel 56 201 120 või e-post: katlaaed@kultuurikatel.ee.

Kultuurikatla Aia peaväravad ja sissepääs asuvad Kalasadama tänavapoolse parkla juures. (Sissepääsu tähistame viitadega). Naabrusesse jäävad Kultuurikilomeeter, Eesti Disainimaja ja Kalaturg.
Eelmisel aastal tegime Aias mahukad heakorra- ja prügikoristustööd. Sel kevadel soovime koristada prügi, mis on talvel tekkinud. Lisaks soovime täita pinnast ja luua haljastust. Meisterdada mõned pingid, taimekastid, väikse terrassi ja lastele mänguala.

Kultuurikatla Aed on linnasüdames asuv roheala, kus on natuke iluaeda ja peenraid. Aia programmis toimuvad kontserdid, teatrietendused, töötoad ja tegevused lastele. Programm kestab maist septembrini. Aed on suveperioodil avatud kõikidele külastajatele iga päev. Tegevust täis suveprogramm sai alguse 2012 aasta suvel, mil ideekonkursi võidutöid teostati kogu suve jooksul. Aia suveprogrammist võtsid osa tuhanded linlased ja väliskülalised. Lisainfo: www.facebook.com/KultuurikatlaAed 

Talgujuht Katre Teppan, telefon +37256201120 e-post katlaaed@kultuurikatel.ee

Kohvikus Wabadus alustab kell 21 vonKuusk, kuhu kuuluvad Kaarel Kuusk, Argo Vals, Marvin Mitt, Indrek Mällo, Karl-Markus Kohv ja Tõnis Kirsipu. Progest ja ilust mõjutatud muusika on hetkel siinsel pinnal üpris ainulaadne ja kohati väga tõsine ja kohati naermiseni naljakas – nii kirjeldavad muusikud ennast ise. AudioKinetica interaktiivsed visuaalsed performance’id on Kultuurikatla külalistele tuttavad juba viimasest Stalker festivalist. Jagaspace kombineerib akustlisi instrumente, 80-ndate süntesaatoreid, elektroonikat, minimalistlikku trummikomplekti ja basskitarri sensuaalse vokaaliga ning loob nii harmoonilise segu retromantilist animatsiooni meenutavast indiest ning dramaatilisest ulmefilmimuusikast. Lisaks esinevad Leedu multizhanri muusikaprodutsent ja instrumentalist Kurak koos kuueliikmelise saatebändiga, ning Peterburi ansambel Kim & Buran, keda inspireerivad robotid, kosmoselaevad, kauged planeedid. Sama teemat jätkab Kosmofon, kes on saanud vaimustunud kommentaare nii Clashis kui Drowned in Soundis. Wabaduse laval lõpetab krautrocki mõjutustega Soome trio Avasaxa.

BIBABO lava võtavad keskööl üle Algorütmid - Roland Karlson ja Mihkel Tomberg esinevad ambientsema kontserdiga, kus rütmid on võnkes. Vul Vulpes on sooloprojekt, mille pseudonüümi taga on EE Areeni poolt käesoleva aasta tulevikutalendiks nimetatud Mari-Liis Rebane, kelle eesmärgiks on eksperiment, mis püüab hoida end pigem määratlematuna, et jätta igasugusele inspiratsioonile teed avatuks. Ruxpin on tugeva rahvusvahelise karjääriga islandlane, kes jõuab tänavu oma kuuenda albumini. Fuck Yuo I Am a Robot toob jõulise saundiga elektrot esindav duo, kelle looming valmib liikmete füüsilise distantsi tõttu bittide ja baitidena võrgu vahendusel. Nende peamiseks väljundiks on kontsertesinemised — seni Eestis, Hollandis, Saksamaal ja Poolas. Espirit on hetkel Inglismaal resideeruv eestlane, muusik, kunstnik, helitehnik Kaur Kask, kes paikneb sügavama house muusika ja ambienti vahel, saateks kerge vabavormilisus või jazz mõjutus.
 
Sissepääs Tallinn Music Weeki festivalipassiga, piletid müügil Piletilevis ja kohapeal.
www.tmw.ee
Facebook

Vaata lähemalt:

http://www.cv.ee/ja/sa-tallinna-kultuurikatel/uute-tehnoloogiate-projektijuht-d311169.html?renew=1&old=1
 

TOIDUKULTUURI PROJEKTIJUHTi ootavad sellised tööülesanded:

 • Kultuurikatla Arenduskeskuse Toidulabori töö käivitamine ja koordineerimine ning sellega seotud strateegiate, partnerluse ja programmide ettevalmistamine ja läbiviimine
• Eesti kaasaegse toidukultuuri eksperimentaalsete arendusprojektide loomine ja nende Kultuurikatla programmiga integreerimine
• Kultuurikatla toitlustuskohtade käivitamine, põhinedes Kultuurikatla toidukultuuri kontseptsioonile ning kaasaegse toidukultuuri klastritegevuse käivitamine ja vedamine
• Kultuurikatla toitlustuse teenusedisaini kaasloomine

Vaata lähemalt:

http://www.cv.ee/ja/sa-tallinna-kultuurikatel/toidukultuuri-projektijuht-d311315.html?index=1aa626305abde629e6abba3f3604387140f071e6
 

Hüpikprogramm (pop-up) on just Kultuurikatla Aeda sobiv sündmus või sündmuste sari. Programmi on oodatud innovatiivsed töö- ja õpitoad, etendused, kontserdid, loengud, lastele mõeldud  eriüritused ja keskkonna ning linnaaianduse edendamisega seotud tegevused. Kultuurikatel ei sea piiranguid ega raamista tegevusi, valikukriteeriumiks on idee ainulaadsus, uuenduslikkus, professionaalsus ja kaasatus.

Soovime kaasata uuenduslikesse tegevustesse eriilmeliste ideedega inimesi, kollektiive, organisatsioone ja kogukonda tervikuna. Uusi ideid saab teostada juba sel suvel Kultuurikatla Aias orienteeruvalt ajavahemikus 15. mai – 29. september.

Konkursi läbisid seitse projekti:
• Omanäolise basaar-idee esitas konkursile Vanalinna Hariduskolleegiumi 10nda klassi õpilane, kes näeb kasutatud tarbeesemetes võimalust riiete-esemete ümberdisainimiseks. See on loominguline projekt, millesse kaasatakse innukaid noori muusikuid ja kunstnikke.
• Noorteprojekt ReUse ReKatlaaed kaasab tegevusse vabatahtlikke, kelle abiga korraldatakse töötubasid, vaba aja tegevusi ja seatakse sisse pop-up kohvik.
• Sotsiaalteemasid käsitleb MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogrammi poolt esitatud projekt „Nooreks olemise tuju“. Projekti eesmärgiks on kasvava põlvkonna kohanemist, toimetulekut ja arengut toetava keskkonna kujundamine. Meetodina kasutatakse luguteatri vormi.
• Kogukonda liitev on jalgrattaprojekt, kus tehakse töötubades rattaparanduse koolitusi, pakutakse jalgrattarenti ja rattaparandust.
• Algaval suvel on võimalus taaskord näha eelmise aasta menukat noortelavastust. Von Krahli Teater toob taas vaatajate ette eelmisel hooajal populaarseks mängitud lavastuse „13“. 
• Uus teatriprojekt on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia lavakunsti osakonna tudengite eksperimentaalne lavastus „Rublik“.
• Juulikuu esimesel nädalal võõrustab Kultuurikatla Aed folkloorifestivali Baltica 2013 külalisi ja esinejaid. Alaprogramm kannab pealkirja Kalamaja Baltica.

Kultuurikatla kõrval Kultuurikilomeetri algust ääristava müüri taga asub roheala – Kultuurikatla Aed. Aadressiga Põhja pst 35, Tallinn.
Kultuurikatla Aed on avatud linnaaed, koht, mis meenutab koduaeda, -hoovi.  See on keskkond, kus saab vaba aega veeta, osaleda huvitegevustes, külastada kontserte või teatrisündmusi.
Tegevust täis suveprogramm sai alguse eelmise aasta suvel, mil ideekonkursi võidutööd teostati kogu suve jooksul. Aia suveprogrammist võtsid osa tuhanded linlased ja väliskülalised.

Seminari eesmärgiks on kokku viia inimesed, kes tegelevad laste ja noorte haridusprogrammidega erinevates kultuuriasutustes. Üheskoos arutatakse haridusprogrammide vajalikkuse üle ning tutvustatakse häid näiteid nii Saksamaalt kui Eestist.

Seminari avaettekande teeb Prof. Dr. Nina Zahner Leipzigi Ülikoolist Saksamaalt. Oma ettekandes „Kultuuritarbijate profiili muutumine teoorias ja tegelikkuses“ tutvustab ta oma värskemaid uuringutulemusi.  Professor Zahner on oma teadustöös keskendunud kultuuri, selle tarbijate ning kunstisotsioloogia ja kultuuri turunduse uurimisele.
Muusikapedagoogi haridusega Tobias Henn töötab Frankfurti Alte Oper’is haridusprogrammis Pegasus, mille ideeks on tutvustada lastele ja noortele ning ka nende vanematele klassikalist ja kaasaegset muusikat.
Rahvusooper Estonia haridusprogramme tutvustab Rahel Otsa. Katrin Tölle on Kunsthalle Emden’i muuseumipedagoog, kes tahab noori ja lapsi kunstimaailmale lähemale tuua.
Jane Meresmaa-Roos tutvustab Eesti Kunstimuuseumi haridusprogramme, Bettina Harz Pommersches Landesmuseum’i tegevust ja Kristi Paatsi Tallinna Linnamuuseumi haridustööd.
Seminar on inglise keeles ning seda modereerib Kristel Kossar.

Seminari korraldab Goethe Instituut ja on osalejatele tasuta.
Kontaktisik Kerttu Taidre, Kerttu.Taidre@tallinn.goethe.org, Tel.: +372 627 6965