|
« Tagasi algusesse
VABA LINN uurib alates homsest, kuidas parandada linnakeskkonda vabavaraliste vahenditega
Linnad jagavad kogutud andmeid tasuta
Enamus maailma linnadest kogub igapäevaselt efektiivsema administreerimise eesmärgil suures koguses statistilisi andmeid, mis on tänapäeval enamasti ka digitaalsed. Kui kogutud andmebaasid on vabalt kättesaadavad igale huvilisele, võib neid rakendada uute teenuste, projektide või ideede käivitamiseks ja arendamiseks. Need ei pruugi olla linna igapäevase juhtimisega otseselt seotud, kuid nende kasu linnaelule on vahetult nähtav. Nii näiteks jagab New York linna infokogumit uute mobiilirakenduste ehk appide loomiseks, linn on isegi korraldanud linna-appide loomise võistlusi. Ühe toimiva näitena võib tuua mobiilirakendust, mis näitab nutitelefoni omanikule kõik tema lähemas raadiuses olevad kondoomiautomaadid. Avatud andmete ja avatud teadmiste kasust räägivad Vaba Linna raames pikemalt Open Knowledge Festivali (www.okfestival.org) korraldajad Kat Braybrooke Inglismaalt ja Massimo Menichinelli Itaaliast. Lisaks kõneleb Raivo Malter EMT-st töötoas "Andmete LEGO" pikemalt EMT infokogumitest ning kuidas neid on võimalik rakendada linnaruumi uurimiseks. Avatud lähtekoodiga linnaplaneerimine
Igasugune "kood" loob tänapäevases võrgumaailmas enamasti seose arvutitega, tekitades valdkonnakaugetes inimestes tundeid millestki segasest ja arusaamatust. "Avatud lähtekoodi" puhul mõeldakse enamasti tasuta arvutiprogrammidest või patsiga poistest, kes päevad ja ööd ekraani ees istuvad. Tegelikult on vabavara kui mõtlemismudel pääsenud võrgumaailmast välja ning mõjutab igapäevaselt protsesse ühiskonna toimes ning selle ülesehituses. Näiteks kaasaegsed kogukonnaliikumised suurte linnade väiksemates asumites toimivad enamasti vaba jagamise põhimõttel, kus iga liige panustab oma kogukonna arengusse oskuste, teadmiste, ideedega ning saab seeläbi kaudset kasu oma elukeskkonna paremaks muutumisest. Vaba Linna seminaripäeval tutvustab Soome tuntuima mõttekoja Demos Helsinki uurija Maria Ritola Demose senist kogemust linnaruumiga tegelemisel läbi erinevate nn vabavaraliste mõttemudelite. Vabavaraline tehnoloogia linnaruumi käsutuses (B210, Hobilabor, BFM)
Tehnoloogia areng on jõudnud viimaste aastatega punkti, kus iga natukene rohkem pühenduv huviline on võimeline valmis ehitama näiteks riideeseme, mis liigutab end vastavalt õhusaastele linnaruumis. Või näiteks sensor-seadme, mis annab vilkuva tulega märku, et toataime muld on kuiv ning vajab kastmist. Sellise tee-seda-ise põhimõtte algallikas on tegelikult oskuste ja teadmise tasuta jagamisel põhinev vabavara – enamik huvilisi dokumenteerib oma ideede loomislugu ning hiljem jagab seda internetis kõigi soovijatega. Vabavaralise tehnoloogia kasutamisele pühenduvad Vaba Linna sündmusel B210 GPS-iga joonistamise ja Hobilabori QR-koodi töötoad. Lisaks katsetatakse Balti Meedia- ja Filmikooli ristmeedia õppetooli üliõpilaste toel uute ristmeediale keskenduvate linnateenuste prototüüpide väljatöötamist.
Projekti suurtoetaja on SA Archimedes Euroopa Noored.
Rohkem infot: vabalinn.kultuurikatel.org
« Tagasi algusesse
|
Veel selles uudiskirjas...
|